Juhtivad polümeerid nõuavad ladustamise ajal ranget keskkonnatingimuste kontrolli, et säilitada nende juhtivus ja keemiline stabiilsus. Esiteks on temperatuur kriitiline tegur. Enamik juhtivaid polümeere, nagu polüaniliin, polüpürrool ja polütiofeeni derivaadid, sobivad säilitamiseks toatemperatuuril või madalatel temperatuuridel (tavaliselt 0–25 kraadi). Kõrge temperatuur võib kiirendada polümeeri ahela lagunemist või lisandi lendumist, mis viib juhtivuse vähenemiseni. Teiseks on niiskuse juhtimine sama oluline. Liigne niiskus võib põhjustada polümeeride kergesti niiskuse imamist ja paisumist või isegi hüdrolüüsi. Seetõttu on soovitatav hoida kuivas keskkonnas, mille suhteline õhuniiskus on alla 50%.
Samuti tuleb arvestada valgusega. Tugev ultraviolett- või päikesevalgus võib põhjustada polümeeri ahela katkemist või oksüdeerumist, muutes seeläbi juhtivust. Seetõttu tuleks valguse mõju materjalile minimeerimiseks kasutada valguskindlaid õhukindlaid anumaid, näiteks pruune pudeleid või heledaid{3}}kotte. Samuti tuleks vältida otsest kokkupuudet tugevate hapete, tugevate leeliste, oksüdeerijate ja metalliioonidega, et vältida keemilisi reaktsioone, mis võivad kahjustada polümeeri struktuuri.
Pikemaajaliselt säilitatavate juhtivate polümeeride puhul tuleb mahuteid hoida suletuna ja materjali seisukorda tuleks regulaarselt kontrollida, sealhulgas värvimuutusi, osakeste hajutatavust ja juhtivust. Vedelate või dispersioonmaterjalide puhul võib sadenemise, agregatsiooni või lagunemise vältimiseks lisada sobivaid stabilisaatoreid või kasutada jahutamist. Teaduslikud ja mõistlikud ladustamismeetmed ei saa mitte ainult pikendada juhtivate polümeeride kasutusiga, vaid tagada ka nende stabiilse juhtivuse ja töökindluse praktilistes rakendustes.
